Tsaar vaid pilgu üle lõi
teatest, mille käskjalg tõi
kui ta sattus hullu raevu,
saadik võllast pääses vaevu.
Lõpuks leebus tsaar ja siis
kuller käsu kaasa viis:
"Jääge ootama, mil jõuab
koju tsaar ja aru nõuab."

Sõidab saadik mööda maad,
viimaks pärale ta saab
Õed ent lämbumas on vihha,
niikui ämmgi - Baabarihha.
Taas neil kuri nõu on ees:
purju joodeti see mees
ja ta pauna kavalasti
teine kiri panna lasti.
Enne veel, kui öötund lõi,
käskjalg teate lossi tõi:
"Käsin ustavaid bojaare
osutada teene maale -
värdjas ja tsarinna koos
uputada merevoos."
Ja bojaarid, kurval meelel,
kahetsusesõnad keelel,
seisid härdas silmavees
samal ööl tsarinna ees,
tegid ilmsiks tsaari tahte,
et on ootamas neid kahte
saatuselt nüüd kuri loos.
Tünni nad tsarinna koos
pojaga seejärel peitsid,
tünni tõrvasid ning heitsid
kaldalt merre otsemaid,
täpselt nagu käsu said.

Laotuses on tähekillud,
merel laine vahtu pillub,
pilv käib piki taeva teed,
vaati veeretavad veed.
Kindlalt suletuna sinna
itkeb, ahastab tsarinna,
aga laps saab suuremaks
igas tunnis vaks või kaks.
Kurtes emal kaovad tunnid...
Laps ent lainet tagant sunnib:
"Voog, mu voog, kes mühad nii,
rännuhimulik ja prii,
veered, kuhu viivad kihud,
merekivid peeneks ihud,
kallad üle kaldamaid,
kannad suuri purjekaid -
ära otsa lase leida
meil, vaid kaldale meid heida!"
Kuuletubki talle voog,
rannikul sel raugeb hoog:
vaadi õrnalt kannab sinna,
oma teed et jälle minna.
Märkab ema: maal on nad,
pääsenud on mõlemad!
Kuid kes saab neid tünnist päästa?
Kas siis saatus neid ei säästa?
Juba poeg on jalul, näe,
tünnilakke toetab käe,
lausub: "Päris kena maja,
ainult akent on veel vaja."
Lae sealsamas lükkab eest,
astub välja tünni seest.

Pilgud pääsnuil ringi käivad:
küngast, künkal tamme näevad,
keset laineid kerkib laid,
ümberringi meri vaid.
Mõtles poeg: üks töö on teha,
aeg on kinnitada keha.
Mõtlemata enam muust,
vibuks oksa murdis puust,
ristinööri võttis kaelast,
sõlmis selle vibupaelaks,
kepist noole tegi veel
ja siis oli juba teel
leidma, tulvil jahi-indu,
rannakäärudest mõnd lindu.